Täpsem info spiritismi ja MTÜ Võsu Vaimne Keskus AMO tegevuse kohta August Kilgilt, telefonidelt 3238572 või 53345516 E-mail august@spiritism.ee Skype august.kilk Aadress Rakvere tee 9, Võsu, 45501, Lääne-Virumaa, Estonia

Vältimaks segadust paljude mõistete väljendamisel täpsete terminitega, on selguse huvides väljendada uusi asju uute sõnadega. Sõnadel vaimne, spiritualist, spiritualism, spiritualistlik, spirituaalne on täpselt defineeritud tähendus. Nendele sõnadele uute tähenduste omistamine selleks, et neid kohandada õpetusega vaimudest tähendaks veelgi suurendada põhjust, mis annavad alust kahtlusteks. Spiritualism on materialismi eitamine; ke usub, et temas on midagi peale mateeria, see on spiritualist. Kuid sellest ei järeldu, et ta usub vaimude olemasolu ja nende suhtlemist nähtava maailmaga. Sõnade vaimne ja spiritualism asemel kasutame sama mõtte väljendamiseks sõnu spiritistlik, spiritist, spiritism ja spiritismilik mille väline vorm on neile sarnane. Seetõttu on nad täiesti arusaadavad ja sõna spiritualism säilitab oma õige ja täpse tähenduse. Seega me ütleme, et spiritismi doktriini põhialus on suhtlemine materiaalse maailma ja vaimude nähtamatu maailma elanike vahel. Spiritistid on spiritismi poolehoidjad.

Vaimude raamat sisaldab erilise, vaimude õpetuse, mis on seotud üldise vaimse õpetusega, olles selle üks haru. Seepärast võib seda nimetada üldise vaimse filosoofia osaks.

On veel üks sõna, millest meil on samuti vaja õigesti aru saada. See kuulub kõlblusõpetuse juurde ja täpselt defineerimata tähenduse tõttu põhjustanud arvukaid vaidlusi. See sõna on hing. Arvamuste lahkuminek hinge olemusest tuleneb erinevast tähendusest, mis sellele sõnale omistatakse. Kui keel oleks täiuslik ja igale mõttele vastaks täpselt mingi sõna, oleksid välistatud paljud vaidlused ning kõik mõistaksid üksteist.

Mõnede inimeste arvates on hing orgaanilise, kehalise elu printsiip, mis ei saa eksisteerida omaette ning kaob koos eluga, järelikult on see puhas materialism. Nad ütlevad, et lõhutud instrumendil, mis ei ole enam võimeline häält tegema, ei ole hinge. Selle arvamuse järgi on hing mõju, mitte põhjus.

Teised usuvad, et hing on intellektiprintsiip, universaalne mõju, millest iga olend ammutab oma osa. Nende arvates eksisteerib kogu universumis üksainus hing, mille osaks on kõik intellektiga olendid nende eluajal; kõik need osad tulevad pärast surma tagasi ühise allika juurde, segunedes tervikuga, nii nagu jõed ja ojad voolavad merre, millest nad alguse on saanud. See arvamus erineb eelmisest selle poolest, et ta tunnistab veel millegi olemasolu peale mateeria ja millegi säilimist pärast surma. See aga tähendaks rohkem või vähem kõige kadumist, sest ilma individuaalsuseta ei tunnetaks me end enam. Selle arusaama kohaselt oleks Jumal universaalne hing ja kõik elav oleks osa jumalikust Olendist. See on veidi muudetud kujul panteism.

Väidetakse ka, et hing on midagi kõlbelist, mateeriast erinevat ja sõltumatut, mis säilitab oma individuaalsuse pärast surma. See on üldlevinud arvamus, sest ühe või teise nime all on mõte sellest olevusest, mis elab pärast surma, levinud kõigi rahvaste juures, olenemata nende tsiviliseerituse astmest ja haridusest. Õpetus, mille kohaselt hing on põhjus ja mitte tagajärg, on spiritualistlik õpetus.

Jättes kõrvale nende vaadete analüüsi ja pidades silmas vaid küsimuse keelelist külge, märkame, et sõna hing kolm tähendust moodustavad kolm erinevat ideed, millest igaüks vajaks omaette sõna. See on kolme tähendusega sõna, mida inimesel tuleb mõista oma vaatepunktist lähtudes. Raskus seisneb keeles, mis sisaldab kolme mõiste väljendamiseks üheainsa sõna. Et segadust likvideerida, tuleks piirata sõna hing tähendust ühega neist kolmest mõistest. Valik ei ole tähtis; kogu küsimus on üksteisemõistmises, pelgalt inimestevahelises asjas. Meile näib loogilisim arvestada selle sõna kõige lihtsama tähendusega ja sellepärst nimetame HINGEKS mittemateriaalset ja individuaalset olendit, kes elab meis ning elab kauem meie kehast. Isegi kui seda ei eksisteeriks või kui see oleks vaid ettekujutus, oleks meil vaja sõna selle olendi nimetamiseks.

Eraldi sõnade puudumise tõttu kahe ülejäänud tähenduse väljendamiseks nimetame materiaalse, orgaanilise elu printsiipi eluprintsiibiks. Olgu selle päritolu missugune tahes, on see omane kõigile elavatele olevustele taimedest inimeseni. Et võib olla elu ilma mõtlemis - võimeta, siis on eluprintsiip eraldiseisev ning sõltumatu. Mõiste elujõud ei väljendaks sama tähendust. Ühed arvavad, et eluprintsiip on mateeria omadus, mis avaldab mõju siis, kui mateeria on mingis erilises seisukorras; teised - ja see on enamlevinud idee -, et see seisneb mingis erilises, kogu universumit hõlmavas väljas, millest iga olend ammutab ja assimileerib oma eluajal teatava osa, nii nagu me näeme inertseid kehi valgust imavat. See oleks siis mingi elufluidum, mis ei erineks elektrilisest loom-fluidumist, nimetatuna ka magnetfluidumiks, närvifluidumiks vms.

Olgu kuidas on, aga eksisteerib üks fakt, mida ei saa eitada, kuna see on vaatluse tulemus.

Ja nimelt, et organitega olendid omavad mingit jõudu, mis sünnitab nähtust, mida nimetame eluks; et materiaalne elu on ühine kõigile organitega olevustele ega sõltu intellektist või mõttest; et intellekt ja mõtlemine on kindlate organitega liikide võimed. Ja lõpuks, et üks organitega liikidest, mis on varustatud intellekti ja mõtlemisega, nimelt inimene, omab erilise kõlbelise tunde, mis tõstab ta kõrgemale kõikidest teistest.

On arusaadav, et sõna hing ei sobi kokku materialismi ega panteismiga. Spiritualist mõistab täiesti hinge ükskõik millises tähenduses ilma, et see teeks kahju tema arusaamisele mittemateriaalsest individualiteediga olevusest, kellele ta annab teise nime. See sõna ei väljenda seega mingit absoluutset arvamust, see on nagu muutliku loomuga inimene, keda igaüks mõistku vastavalt oma arusaamisele ilma, et see peaks tekitama vaidlusi.

Segaduse kõrvaldamiseks (isegi kui kasutada sõna hing kõigis kolmes tähenduses) tuleks juurde lisada mingi teine sõna, mis selgitaks seisukohta, mille alusel mingit asja vaadeldakse või missuguses tähenduses sõna kasutatakse. See oleks siis üldine sõna, mis väljendaks koos materiaalse eluprintsiibiga veel intellektuaalse ja kõlbelise elu printsiipe ning mille tähendused erineksid lisanditest olenevalt nii, nagu näiteks gaasid erinevad üksteisest sõna osa poolest: hüdrogeen, oksügeen, nitrogeen, jne.

Oleks vist kõige parem öelda eluhing, väljendamaks materiaalse elu printsiipi; intellektuaalne hing väljendamaks intellektiprintsiipi; vaimne hing väljendamaks meie individuaalsuse põhimõtet pärst meie surma. Nagu näha, on kõik vaid sõna küsimus, kuid see on üksteise mõistmiseks väga tähtis. Sellest vaatepunktist on eluhing omane kõigile organeid omavatele olevustele (taimedele, loomadele ja inimestele); intellektuaalne hing loomadele ja inimestele ning vaimne hing ainult inimestele.

Me uskusime selles küsimuses selguse olevat vajaliku seda enam, et spiritismi õpetus eeldab mingi mateeriast sõltumatu ja kehast kauem elava olendi eksisteerimist meis. Kuna me kasutame spiritismi õpetuses raamatutes sageli sõna hing, siis oli tähtis selgeks teha tähendus, mida me sellele omistame, et ei oleks valestimõistmist.

Olendid nimetavad end meiega suheldes vaimudeks või kaitsevaimudeks, ja teatavad, et nad, vähemalt mõned neist, erinevad Maa peal elavatest inimestest. Nad moodustavad vaimse maailma., nii nagu meie oma maapealse elu jooksul moodustame kehalise maailma.

Et oleks kergem vastata mõnedele vastuväidetele, võtame lühidalt kokku doktriini tähtsamad punktid, nii nagu nad meile on õpetanud.

„Jumal on igavene, muutumatu, mittemateriaalne, ainulaadne, kõikvõimas, ülimalt õiglane ja hea."

„Ta lõi universumi, mis hõlmab kõik hingelised ja hingetud, materiaalsed ja mittemateriaalsed olendid."

„Materiaalsed olendid moodustavad nähtava ehk kehalise maailma ja mittemateriaalsed nähtamatu ehk vaimse, s.t vaimude maailma."

„Vaimne maailm on normaalne maailm; lihtne, igavene, edasieksisteeriv ja kõike üleelav."

„Kehaline maailm on vaid kõrvaline; see võib lõppeda, eksisteerida või mitte kunagi eksisteerida ilma, et vaimse maailma olemus muutuks."

„Vaimud mähivad end mõneks ajaks mateeriasse, mille häving surma läbi nad sellest vabastab."

„Erinevat liiki kehaliste olendite seast määras Jumal inimliigi vaimude arengutaseme tõstmiseks taaskehastumise; nii omandades inimlikku kõlblust, olles intellekti poolest teistest liikidest kõrgemal."

„Hing on kehastunud vaim, kelle elukoht on keha."

„Inimeses on kolm osa:

1. keha või materiaalne olevus analoogiliselt loomadega ja hingestatud sama eluprintsiibiga;

2. hing või mittemateriaalne olend, kehastunud vaim;

3.side (perispirit), mis seob vaimu kehaga, vahepealne printsiip mateeria ja vaimu vahel, mis „kleepub" mõlemaga."

„Inimesel on kaks loomust: üks, mis tuleneb kehast, mis on samasugune nagu loomadel, kelle instinktid tal on; teine hingest, mis on samasugune nagu vaim."

„Side ehk vaimukate, mis hoiab vaimu kehas, koosneb otsekui kahest mateeriast. Surm on vähempeene katte häving. Vaim säilitab teise, mis on tema eeterlik keha ja mida me selle tavalises olekus ei näe, kuid mis võib muutuda nähtavaks, isegi kombatavaks, nagu see juhtub nähtuste puhul, mida me nimetame ilmutusteks."

„Vaim ei ole abstraktne, määramata olend, keda võib tunnustada vaid teoreetiliselt, vaid reaalne olend, keda mõnikord võib tajuda nägemise, kuulmise või kompamise abil."

„Vaimud jagunevad eri liikidesse ega ole võrdsed võimete, intellekti, tarkuse ega kõlbluse astme poolest. Kõrgemasse liiki kuuluvad kõrgemad vaimud, kes paistavad teiste seast välja oma täiuslikkuse, teadmiste, Jumala lähedusega, tunnete puhtuse ja armastusega hea vastu: need on inglid või puhtad vaimud. Muud liigid jäävad sellest täiuslikkusest palju kaugemale; alamal tasemel asuvad vaimud kalduvad paljude meie kirgede poole: viha, kadedus,kiivus, uhkus jt. Halb pakub neile lõbu. Mõned vaimud ei ole väga head ega väga halvad; nad on pigem korratud ja piiratud kui õelad ning nad paistavad silma koerustükkide ja ebaloogilise käitumisega: need on lõbuhimulised ja kergemeelsed vaimud."

„Vaimud ei ole igavesti samasuguses olukorras. Kõik nad arenevad, liikudes vaimse taseme redeli pulgalt pulgale. See areng toimub kehastumiste kaudu, mis on kohustuslikud ühtedele karistusena, teiste jaoks aga sisaldavad ülesandeid.Kehaline elu on katse, mida nad peavad palju kordi läbi tegema, kuni nad kord saavutavad absoluutse täiuslikkuse; nad on nagu lahus, millest kehastumise tulemusena eraldub üha rohkem puhast ainet."

„Lahkunud kehast, läheb hing vaimude maailma, kust ta tuli ja lühema või pikema aja järel, mille vältel ta elab rändava vaimuna, alustab jälle uut kehalist elu."

„Vaimul tuleb läbida palju kehastumisi, järelikult oleme elanud kehaliselt juba palju kordi ning me saame veel palju kordi kehastuma enam või vähem täiuslikus maailmas, kas Maa peal või teistel planeetidel."

„Vaimu taaskehastumine toimub alati inimkujul; oleks ekslik arvata, et hing või vaim võib kehastuda loomana."

„Mitmed kehalised elud viivad vaimu alati edasi, mitte kunagi tagasi; aga arengu kiirus oleneb meie endi edasipüüdlikkusest."

„Hinge omadused on kehastunud vaimu omadused, s.t. vooruslik inimene on kehastunud hea vaim ja tige, salakaval inimene on kehastunud madal vaim."

„Hingel on individuaalsus juba enne kehasse asumist ning ta säilitab selle ka pärast kehast lahkumist."

„Vaimude maailmas kohtub hing kõigega, keda ta kunagi Maa peal on tundnud, kogu ta elu ilmub temale piltidena, mille abil talle meenub kõik hea ja halb, mida ta on teinud."

„Kehastunud vaimud elavad universumi paljudel planeetidel, kehastumata ehk rändavad vaimud asustavad mittemillegagi piiratud valdkondi; nad on nii ruumis kui ka meie kõrval, nad näevad ja puudutavad meid igal hetkel; nad moodustavad nähtamatu elu, mis pulbitseb kõikjal meie ümber."

„Vaimudel on füüsilisele maakerale lõpmatu kõlbeline mõju; nad tegutsevad nii mateeria kui ka mõtte abil, nad on üks loodusnähtuste suure hulga eespool mainitud, selgitamata või vaevalt selgitatud ning vaid spiritismi poolt mõistupäraselt tõlgitsetud mõjude algpõhjus."

„Läbikäimine vaimude ja inimeste vahel on pidev, head vaimud manitsevad meid headusele, julgustavad meid elu katsumustes ja aitavad meil taluda loobumist; halvad tõukavad meid halvale, nad rõõmustavad, nähes meid langemas ja nendega sarnaseks muutumas."

„Vaimude inimestega suhtlemise viisid on kas varjatud või nähtavad. Ühed tegutsevad hea ja kurja mõju abil, mis tuleb meile vaimudelt; sageli juhtub, et meil tuleb oma tarkusega vahet teha halva ja hea inspiratsiooni vahel. Selle tegevuse hulka kuulub ka nende seos meediumidega kirjutamise, nägemise ning teiste omaduste läbi. Viimased on nende tööriistad."

„Vaimud avaldavad end kas vabal tahtel või väljakutse peale. Võidakse välja kutsuda igasuguseid vaime; kõige tagasihoidlikemate isikute vaimudest kuni kõige haritumateni, olenemata sellest, millisel ajajärgul nad Maal elasid.Võib välja kutsuda sugulaste, sõprade või vaenlaste vaime, nendega kontakti saada kirjutamise või kõne abil, nendega nõu pidada, neilt teateid saada nende hauataguse seisukorra kohta, nende mõtetest meie kohta ja ka teadmistest, mida neil on lubatud meile edasi anda."

„Vaime tiivustab neid välja kutsunud grupi inimeste kõlbeline iseloom; kõrgemad vaimud tunnevad rõõmu tõsistest koosistumistest, kus valitsevad armastus, headus ning siiras soov õpetuse ja meeleparanduse järele. Nende juuresolek peletab eemale alamaid vaime; need omakorda leiavad endale vaba juurdepääsu ja tegutsemisvõimalused kergemeelsete ning uudishimust õhutatud isikute juures ning kõikjal, kus valitsevad madalad instinktid. Heade nõuannete ja kasulike õpetuste asemel ei ole meil neilt oodata midagi peale tühiste asjade, valede, labaste mõtete või ninapidivedamise; tihti esinevad nad tuntud nimede all, et meid siis kergemini eksitusse viia."

„On väga lihtne vahet teha hea ja halva vaimu vahel: kõrgema vaimu kõne on alati väärikas, üllas, kantud kõrgeimast moraalist ning vaba madalast kirest; nende nõuannetest õhkub puhast tarkust ja nad püüdlevad alati meie täiustamise, inimsoo paremaks muutmise poole."

„Madalamate vaimude kõne on seevastu järjekindluseta, tihti labane ning isegi jõhker; nad räägivad mõnikord millestki heast ja õigest, enamal juhul aga puistavad valesid ja mõttetusi, mis tulenevad kas nende salakavalusest või harimatusest. Nad naeravad küsijate kergeusklikkuse üle, tundes lõbu nende naiivsusest, meelitavad tühisust ja toidavad igatsust valelootuste järele. Kokkuvõttes võib tõsine suhtlemine toimuda vaid tõsise loomuga ringides, kus valitseb mõtete püüdlus hea poole."

„Kõrgemate vaimude moraal on üldiselt sama, mis Kristusel, nii nagu see on väljendatud evangeeliumis: tee teistele seda, mida sa tahad, et tehtaks sinule endale, s.o tee alati head ja mitte kunagi halba. Igaüks võib leida sellest põhimõttest käitumisjuhise kõigi elus ettetulevate juhtumite jaoks."

„Vaimud õpetavad, et egoism, upsakus ja himurus on kired, mis lähendavad meid loomalikkusele, tehes meid mateeria orjaks; inimene, kes end juba Maa peal vabastab mateeria köidikuist, heites endalt maise tühisuse ja armastades oma ligimest, läheneb oma loomuselt vaimule. Igaüka meist peab olema valmis oma võimetele vastavalt kaitsma nõrgemaid, sest see, kes kasutab oma jõudu ja võimeid endasarnaste allasurumiseks, rikub Jumalikku seadust. Nad õpetavad, et vaimude maailmas, kus miski ei saa jääda varjule, paljastatakse silmakirjalikkust koos teiste pahedega. Nad õpetavad, et pahed on meile karistus ning et vaimude kõrgus või madalus tingib rõõme ja muresid, mis on meile Maa peal tundmatud."

„Aga nad ütlevad ka meile, et ei ole parandamatuid eksitusi. Igasugune viga kustutatakse vastava karistuse kandmisega.Inimene leiab selleks võimalusi oma paljude elude jooksul, mis võimaldavad tal arengus edasi minna oma soovi ja püüdmise järgi, kuni viimse piirikivini - täiuslikkuseni."

See oli kokkuvõte spiritismiõpetusest nii, nagu see oli meile antud kõrgete vaimude poolt.